Lipoproteiin a

Mis on lipoproteiin a ehk Lp(a)?

Lipoproteiin a on LDL-kolesterooliga sarnane osake, millel on põletikku ja veresoonte “lupjumist” (ehk naastude teket) soodustavad omadused.

Kõrgenenud lipoproteiin a ehk Lp(a) tase põhjustab südame-veresoonkonna haigusi (infarkt, insult). On leitud seos Lp(a) kõrgenenud taseme ning aordiklapi stenoosi vahel.

Mida kõrgem on lipoproteiin a tase veres, seda suurem risk on nende tüsistuste tekkeks.

Oluline teada! Kõrgenenud lipoproteiin a on riskitegur isegi väga madala LDL- ehk “halva” kolesterooli taseme korral.

Miks on osadel inimestel lipoproteiin a kõrgenenud?

Lipoproteiin a tase veres on geneetiliselt määratud ja seda ei mõjuta vanus ega elustiil (toitumine, kehaline aktiivsus). Geneetilise määratuse tõttu Lp(a) tase enamasti elu jooksul oluliselt ei muutu.

Kellel ja miks tuleks mõõta lipoproteiin a-d?

Euroopa Ateroskleroosi Selts soovitab lipoproteiin a-d mõõta vähemalt üks kord elus kõigil täiskasvanutel, et tuvastada kõrge südame-veresoonkonna haiguste riskiga isikud. Juhul, kui leitakse üks kõrgenenud Lp(a) tasemega inimene võidakse testida tema pereliikmeid, sest ka neil võib olla kõrgenenud Lp(a) tase.

Lp(a) tase määratakse veeniverest ja analüüsi võib teostada perearst. Soovi korral võite ise pöörduda mõnda suuremasse laborisse Lp(a) määramiseks. Sellisel juhul tasute analüüsi eest ise.

Oluline teada! Lipoproteiin a taset tuleks mõõta vähemalt üks kord elus kõigil täiskasvanutel. Üks võimalus Lp(a) taseme määramiseks on pöörduda (sarnaselt kolesterooli mõõtmisega) mõnda suuremasse vereanalüüsi laborisse (nt SYNLAB, Meliva ja tellida Lp(a) määramine (üksikanalüüsina, kui see on võimalik, või mõne analüüsipaketi osana).

Millist lipoproteiin a väärtust loetakse kõrgenenuks?

  • Lipoproteiin a väärtus < 75 nmol/l välistab lipoproteiin a-st põhjustatud südame-veresoonkonna haiguste riski.
  • Vahemikku 75-125 nmol/l loetakse “halliks alaks”.
  • Lipoproteiin a väärtus > 125 nmol/l viitab lipoproteiin a-st põhjustatud kõrgenenud südame-veresoonkonna haiguste riskile.
  • Väga kõrge Lp(a) tase > 430 nmol/l tuvastab isikud, kelle eluaegne südame-veresoonkonna haiguste risk on võrdväärne ravimata perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidega.

Mida teha, kui lipoproteiin a on kõrgenenud?

Spetsiifiliselt lipoproteiin a-d alandavad ravimid puuduvad.

Kõrgenenud Lp(a) puhul on soovitatav teiste südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorite kontrollimine. Nendeks faktoriteks on LDL- ehk “halb” kolesterool, vererõhk, glükoos ehk veresuhkur ja elustiil. Kontrollile järgnevate tegevuste eesmärk on vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski piisavalt, et leevendada kõrgenenud Lp(a) tasemest tingitud riski tõusu.

Kuigi Lp(a) ja LDL- ehk “halb” kolesterool on sarnased, siis LDL-kolesterooli alandavad ravimid statiin ja esetimiib ei mõjuta oluliselt lipoproteiin a taset.

Kas teadsid?

Lühendit Lp(a) loetakse “lipoproteiin-väike-a”, “lipoproteiin a” või “ell-pee-väike-a”.

Loe rohkem: fheurope.org/lp-a/ (inglise keeles)

Viited:
  • Kronenberg F, Mora S, Stroes ESG, et al. Lipoprotein(a) in atherosclerotic cardiovascular disease andaortic stenosis: a European Atherosclerosis Society consensus statement. Eur Heart J. 2022;43(39):3925-3946. doi:10.1093/eurheartj/ehac361
  • Lp(a). FH Europe. The European FH Patient Network. Kasutatud 12.2024. https://fheurope.org/lp-a/