Sinu terve südame heaks

Südame-veresoonkonna haigused on kõige sagedasem surmapõhjus Eestis, mis põhjustab kaks korda rohkem surmasid kui kõik pahaloomulised kasvajad kokku.

Südame-veresoonkonna haigused mõjutavad nii südant kui ka veresooni. Üheks südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrge LDL-kolesterooli ehk “halva” kolesterooli tase. Õnneks südame-veresoonkonna haigused on ennetatavad ja iga inimene saab oma haigestumise riski mõjutada.

Teised südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid lisaks LDL-kolesteroolile, mida saate ise mõjutada on:

• suitsetamine,
• kõrge vererõhk,
• diabeet ehk suhkruhaigus,
• vähene füüsiline aktiivsus,
• ebatervislik toitumine.

Lisaks mõjutavad südame-veresoonkonna haiguste riski vanus ja geneetiline eelsoodumus.

See veebileht keskendub kolesteroolile.

Mis on kolesterool?

Kolesterool on rasv, mida leidub organismi igas rakus ja mida keha vajab. Normaalsetes kogustes aitab see toota hormoone, D-vitamiini ja toidu seedimises osalevaid happeid. Kõrge kolesterool hakkab aga kehas kuhjuma ja põhjustab südame-veresoonkonna haiguseid näiteks südamelihase infarkti ja insulti.

Mõnikord teeb kolesterooli tasemest rääkimise keeruliseks see, et verest saab mõõta mitut erinevat kolesterooli. Peamiselt mõõdetakse üldkolesterooli, “head kolesterooli” ehk HDL-kolesterooli ja “halba kolesterooli” ehk LDL-kolesterooli. Tänapäeval keskendutakse peamiselt LDL-kolesterooli taseme jälgimisele.

Miks on LDL- ehk “halva” kolesterooli langetamine oluline?

LDL-kolesterooli liiga kõrge tase võib põhjustada naastude teket ehk “lupjumist” veresoonte seintes. Seda nimetatakse ka ateroskleroosiks. Naastu rebenemisel tekib tromb, mis ummistab arteri ja peatab verevoolu. Kui verevool peatub südame või aju arterites, siis tekib südamelihase infarkt või insult. LDL-kolesterooli langetamine ongi vajalik selleks, et südamelihase infarkti ja insulti ära hoida.

Miks on osadel inimestel LDL- ehk “halva” kolesterooli tase kõrge?

Inimese organismis olev kolesterool on pärit kahest erinevast allikast. Enamiku kehas olevast kolesteroolist toodab maks. Toiduga saame umbes 30% kolesteroolist, mistõttu sageli ei piisa LDL-kolesterooli langetamisel ainult toitumise muutmisest. Lisaks ebatervislikule toitumisele tõstavad LDL-kolesterooli taset veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toitumine, ülekaalulisus ja geneetiline eelsoodumus.

Mõnikord on kõrge LDL-kolesterooli tase põhjustatud pärilikust haigusest nimega perekondlik hüperkolesteroleemia.

Kolesterooli mõõtmine

Kolesterooli mõõtmine annab rohkem kasulikku infot, kui mõõdetakse LDL- ehk “halba” kolesterooli. LDL-kolesterooli võib mõõta üksikanalüüsina või osana paketist, milles on ka teised kolesteroolinäitajad.

Kui soovite teada saada oma kolesterooli taset, siis üks võimalus selleks on pöörduda kolesterooli mõõtmiseks enda perearsti poole, kes vajadusel mõõdab teie kolesterooli taset. Teine võimalus kolesterooli mõõtmiseks on iseseisvalt pöörduda usaldusväärsesse laborisse. Sellisel juhul tasute analüüside eest ise.

Loe rohkem: Kolesterooli mõõtmine

Mis kaebusi põhjustab kõrge LDL- ehk “halb” kolesterool?

Enamikul juhtudest ei kaasne LDL-kolesterooli tõusuga mingeid tuntavaid kaebusi. Kahjuks pööratakse kõrgele LDL-kolesterooli tasemele tähelepanu alles siis, kui tekib valu rinnus, jalgades või tõsine haigus nagu südamelihase infarkti või insult.

Kuidas on võimalik alandada LDL- ehk “halva” kolesterooli taset?

LDL- ehk “halva” kolesterooli taset saab alandada tervisliku elustiiliga nagu tervislik toitumine ja regulaarne kehaline aktiivsus. Mõnikord sellest ei piisa ja peab alustama LDL-kolesterooli alandavat ravi. Enamasti on ravi kolesterooli alandavate ravimitega elukestev ja tabletti peab võtma iga päev. See on vajalik selleks, et hoida ära LDL-kolesterooli kuhjumisest põhjustatud naastude teket ehk “lupjumist” veresoonte seintes, mis ravita võib viia eluohtliku südamelihase infarkti või ajuinsuldi tekkimiseni.

Loe rohkem: Kolesterooli ravimid

Mis on LDL- ehk “halva” kolesterooli ravi eesmärkväärtus?

LDL-kolesterooli eesmärk võib erinevatel inimestel oluliselt erineda, sest see sõltub olemasolevatest haigustest ja riskiteguritest. Näiteks infarkti või insulti põdenutel on LDL-kolesterooli eesmärkväärtus alla 1,4 mmol/l ning diabeetikutel on LDL-kolesterooli eesmärkväärtus 2,6 mmol/l või isegi madalam. Ainult terve inimese LDL-kolesterooli eesmärkväärtus on 3 mmol/l.

Enda LDL-kolesterooli eesmärkväärtuse saate küsida teid ravivalt arstilt.